Kuni 22. juunini on reservväelaste nädala raames reserv- ja kaitseväelastele ning kaitseliitlastele spordimuuseumi üksik- ja perepiletid -20% soodsamad!

Kui Eesti 1920. aastal esmakordselt oma lipu all olümpial osales, oli meie meestel läbi-ja-lõhki ning värske sõjaväeline taust. Paljud olid läbinud spordist hoopis karmimad heitlused maailmasõjas ja Vabadussõjas. Suurem osa ettevalmistusest tehti Tondi kasarmutes, kus 1919. aastal said alguse spordikursused.

Peamiseks eesmärgiks oli kaitseväele spordiinstruktorite koolitamine, kuid selle kõrval valmistuti ka olümpiaks. Esimene 14-liikmeline olümpiakoondis pandi kokku toona turvaliseks peetud aladel: kergejõustikus, maadluses ja tõstmises.

Päris mitmed sportlased kogusid tiibadesse nii kõva hoo, et võistlesid järgmistelgi mängudel. Üks nendest oli ka tõstja Alfred Neuland, kes võitis Antwerpenis Eesti esimese olümpiakulla. Tema karjäär alles kogus hoogu, kodusel MM-il Tallinnas 1922. aastal tuli ta taas esikohale, seega oli ta esimene eestlane, kes oli ühtaegu nii olümpiavõitja, maailmameister kui ka maailmarekordiomanik.

1924. aastal Pariisis sai temast ka meie esimene kahekordne olümpiamedalimees. Vaat’ nii kõva ettevalmistus tehti omal ajal kaitseväe spordikursustel!