Balti karika turniiri on peetud alates 1928. aastast. Antud võistluse raames on aja jooksul ülesse astunud regulaarselt Läti, Leedu ning Eesti parimad jalgpallurid. Paaril korral on tiitlijahis osalenud episoodiliselt ka Soome. Tõepoolest, seda omapärast mõõduvõttu ei saa võrrelda päris MM-trofeega või mõne muu mastaapse auhinnaga, pigem on eelmainitud vastasseisud olnud seotud kultuurilise vendluse ja naabrist paremaks olemisega.


Traditsiooniliselt üle kahe aasta toimuv võistlus on kõige enam tunnistanud lätlaste ülemvõimu, kellel on 28-st senisest korrast kogutud 14 esikohta. Leedukatel on neid kümme ja eestlastel kõigest neli, neist viimane haarati enda valdusesse tänavu suvel. Kusjuures viimasest triumfist oli selleks hetkeks möödunud 83 aastat ehk ajast, mil Maarjamaa sai nautida värsket iseseisvust president Konstantin Pätsi käe all.


Selle aasta juunis sai kauaaegne ootus läbi. Uue šveitslasest peatreeneri Thomas Häberli juhendamisel hangiti kahest matšist kaks võitu - Vilniuses murdis Leedu vastupanu Henri Anieri peaga värav ning kodusel Lilleküla staadionil kõmmutas Mattias Käit Läti võrku kaks kolli. See oli piisav, et tuua viis kilogrammi hõbedat sisaldav karikas tagasi kodumaale. Kui olla veelgi täpsem, siis otse Spordimuuseumi klaasvitriini sisse, mida külastajad saavad peauksest sisenedes imetleda.