Olümpiamaskottidel täitus esimene poolsajand
01.03.2018
Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi teadur Kalle Voolaid Maskotid, need õnnetoovad tegelased, on olnud spordimaailmas tuntud juba alates 20. sajandi algusest ning aegamisi aina populaarsemaks muutunud, nii et tänapäeval ei kujuta ilma nende olemasoluta ette vaat et ühtegi suurvõistlust. Lisaks endi õnnetoovale karakterile on maskotid nüüdsel ajal aga ka suurepärased abilised võistluspaikade tutvustamisel ja korraldajate sõnumi edastamisel.
Ehkki kriitilisema meelega spordijälgijad võivad kurta, et tegu on pelgalt hea sporditurundusliku äriideega, mis muutunud tänapäeval suisa omaette tööstusharuks, on mõnedki maskotid olnud noortele spordisõpradele läbi aegade suurepärasteks kaaslasteks, keda on sageli tore veel aastakümnetegi tagant meenutada.
Esimesed maskotid suurvõistlustelEsimene maskotti kasutanud suur spordisündmus oli 1966. aastal Inglismaal toimunud jalgpalli MM-võistluste finaalturniir. Seal tegutsenud lõvi Willie tuli oma ülesannetega sedavõrd kenasti toime, et andis proovimisjulgust ka olümpiakorraldajatele ja nii askeldaski esimene olümpiamaskott juba 1968. talimängudel Grenoble’is. See oli Schuss, multifilmitegelast meenutav mehike suuskadel.
Kuid see poole sajandi tagune suusamees Schuss oli siiski veel mitteametlik katsetus, esimene ametlik olümpiamaskott, olümpiavärvidesse maalitud taksikoer Waldi, tegi debüüdi alles neli aastat hiljem, 1972. aastal Münchenis.
1980. aasta näitas järgnejatele suundaMerre pidi siiski voolama veel kaheksa aasta jagu vett, enne kui maailm võis tutvuda esimese tegelikku populaarsust kogunud olümpiamaskotiga, 1980. aasta Moskva mängude talismani karupoeg Mišaga. Kunstnik Viktor Tšižikovi loodud Miša lõi olümpial aktiivselt kaasa ning leidis tee rohketele suveniiridele, olles sellisena kõigile tulevastele maskottidele omamoodi suunanäitajaks.
Kuid oma maskott oli ka Moskva mängude purjeregati toimumispaigal Tallinnal. Kunstnik Saima Sõmeri loodud hülgepoiss Vigri figureeris samuti arvukatel olümpiasuveniiridel ning muutus eestlaste ja siinsete olümpiakülaliste seas igati
populaarseks tegelaseks. Lisaks tegi Vigri omamoodi olümpiaajalugu – see oli üldse esimene kord, mil mõnel olümpial kavas olnud spordialal oli kasutusel eraldi maskott.
Talimängude maskotid1) Suusamees Schuss (Grenoble 1968)
2) Lumemees (Innsbruck 1976)
3) Pesukaru Roni (Lake Placid 1980)
4) Hundipoeg Vučko (Sarajevo 1984)
5)
Jääkarud Hidy ja Howdy (Calgary 1988)
6) Fantaasiaolend Magique (Albertville 1992)
7) Norra lapsed Håkon ja Kristin (Lillehammer 1994)
8) Öökullid (lumekakud) Sukki, Nokki, Lekki ja Tsukki (Nagano 1998)
9) Jänes Powder, koiott Copper ja karu Coal (Salt Lake City 2002)
10)
Lumepallitüdruk Neve ja jääkuubikupoiss Gliz (Torino 2006)
11) Lumeinimene Quatchi ja merikaru Miga (Vancouver 2010)
12) Jääkaru, jänes ja lumeleopard (Sotši 2014)
13) Valge tiiger Soohorang (PyeongChang 2018)
Suvemängude maskotid1)
Taksikoer Waldi (München 1972)
2) Kobras Amik (Montreal 1976)
3) Karupoeg Miša ja hülgepoiss Vigri (Moskva ja Tallinn 1980)
4) Kotkapoeg Sam (Los Angeles 1984)
5)
Tiigripoiss Hodori (Soul 1988)
6) Lambakoer Cobi (Barcelona 1992)
7) Fantaasiaolend Izzy (Atlanta 1996)
8) Kookaburra lind Olly, nokkloom Syd ja sipelgasiil Millie (Sydney 2000)
9) Kreeka lapsed Athena ja Phevos (Ateena 2004)
10) Fuvad: Beibei, Jingjing, Nini, Huanhuan ja Yingying (Pekingi OM 2008)
11) Futuristlik tegelane Wenlock (London 2012)
12) Brasiilia loom Vinicius (Rio de Janeiro 2016)