Patrullsuusatamine

Mis? Patrullsuusatamist on nimetatud laskesuusatamise eelkäijaks. Tegu on sõjaväelise spordialaga, mille tänased reeglid näevad ette, et relvadega varustatud 4-liikmeline suusatajate võistkond ehk patrull läbib ühiselt 20 kilomeetri pikkuse (naissportlased 15 km pikkuse) murdmaadistantsi, peatudes lisaülesandena kolmel korral lasketiirus, kus tuleb tabada märke nii püsti- kui ka pikaliasendis, möödalasud toovad aga karistusena kaasa trahviringide läbimise.  

Millal? 1924. aasta Chamonix’ olümpial oli patrullsuusatamine ametlik võistlusala, hiljem oli see kolmel korral (Sankt Moritz 1928, Garmisch-Partenkirchen 1936 ja Sankt Moritz 1948) kavas näidisalana.

Täna? Kuigi II maailmasõja järel sattus patrullsuusatamine liigse militaarse kallaku tõttu ebasoosingusse, eksisteerib see ometi tänaseni, olles endiselt kavas näiteks sõjaväelaste spordimängudel, kus on kaasa võistelnud ka eestlased.

Skijöring

Mis? Skandinaavia päritolu skijöring (norra k ‘suuskadel vedamine’) on võidusõiduala, milles suuskadel seisvaid sportlasi veavad edasi edasi koerad, hobused või erinevad mootorsõidukid.  

Millal? 1900 meetri pikkusel distantsil toimunud hobu-skijöringu võistlus oli näidisalana kavas 1928. aasta Sankt Moritzi olümpial.  

Täna? Eestis vähetuntud skijöring naudib mõnel pool maailmas endiselt populaarsust. 2009. aastal peeti Whitefishis (Montana, USA) koguni esimesed hobu-skijöringu MM-võistlused.

Kelgukoerte võiduajamised

Mis? Kelgukoerte võistlused hakkasid levima 19. sajandi lõpus, esialgu peamiselt Põhja-Ameerikas, hiljem mujalgi maailmas. Võistlusi toimub nii suvel kui ka talvel, koeri rakendatakse nii kelkude, tõukerataste kui ka kärude ette.  

Millal? Näidisalana oli koerarakendite võistlus kavas 1932. aasta Lake Placidi taliolümpial. Iga kelgu ees oli siis 7 koera, võisteldi kahel järjestikusel päeval, kumbki sõit oli umbes 40 km pikk ning parimad selgusid kahe sõidu aegade kokku liitmisel. Võistlusrakendite tegelikust kiirusest annab seejuures aimu fakt, et võitjaks tulnud kanadalase Emile St Godardi koertel kulus 80 km läbimiseks kokku aega 4:23.12,5. 

Täna? Koerarakendite sport kogub maailmas ja Eestis üha uusi huvilisi. Tegutsevad entusiaste ühendavad organisatsioonid ning jõutud on oma ala MM-võistluste korraldamiseni.

Stockschiessen ehk jäänuiamäng

Mis? Traditsioonilise olümpiaala curlingu lähisugulane stockschiessen, mida tuntakse ka baieri curlingu nime all, on alpipiirkondades levinud rahvalik spordiala. Mängu eesmärk on võistkondadega kordamööda jääl 3-4 kg kaaluvaid nuiasid libistades oma mänguvahendid sihtmärgile võimalikult lähedale saada ja sedasi punkte koguda. Lisaks saab nuiamängu harrastada täpsuse või visete pikkuse peale.  

Millal? Olümpia näidisala oli stockschiessen 1936. aastal Garmisch-Partenkirchenis ja 1964. aastal Innsbruckis.

Täna? Tegutseb kogu maailma harrastajaid ühendav rahvusvaheline jäänuiamängu föderatsioon IFI ning peetakse nii EM- kui ka MM-võistlusi. Eestis seda ala ei harrastata.

Talvine viievõistlus

Mis? Talvine viievõistlus on suvise moodsa viievõistluse väikevend. Selles ajalooliselt eeskätt sõjaväelastele mõeldud spordis on kolm ala jäetud samaks, mis suvel (laskmine, ratsutamine, vehklemine), ent kaks ala on asendatud talvistesse oludesse sobivamatega (jooksu asendab murdmaasuusatamine, ujumist aga mäesuusatamine).

Millal? Olümpia näidisala oli talvine viievõistlus 1948. aastal Sankt Moritzis. Kavas olid 10 km murdmaasuusatamine, püstolilaskmine (4x5 lasku 25m), mäesuusatamise kiirlaskumine, epeevehklemine ja ratsasõit.

Täna? Olümpiavõistlus ongi jäänud ala ainsaks rahvusvaheliseks suurvõistluseks, ometi korraldavad entusiastid mitmel pool maailmas jätkuvalt talvise viievõistluse jõuproove, kus on teadaolevalt kaasa löönud ka Eesti sportlasi.

Jääpall

Mis? Traditsiooniline jääl ja vabas õhus mängitav võistlusmäng jääpall eristub oma populaarsemast vennast jäähokist tänu paljuski jalgpalli meenutavatele reeglitele (sama suur väljak kui jalgpallis, poolajad 2x45 minutit, 11 mängijat kummaltki poolelt jne). 

Millal? Olümpia näidisala oli jääpall 1952. aastal Oslos. 

Täna? Tänapäeval mängivad jääpalli nii mehed kui ka naised. Ala maailmameistrivõistlustel löövad jõudumööda kaasa ka Eesti esindused.

Suusaballett

Mis? Tuntud teise nime all kui acroski, oli suusaballett 1980.-1990. aastatel osa vigursuusatamise programmist ja rahvusvaheliselt tunnustatud, oma MK-sarjaga spordiala. Uisumaailmaga paralleele tuues võib öelda, et tegu oli sisuliselt ilusuusatamisega: sportlased sooritasid siledal lumeplatsil muusika saatel 90 sekundit kestva esinemise jooksul erinevaid akrobaatilisi ja kunstilisi elemente (hüppeid, pöördeid jm), mille taset hindasid kohtunikud. Populaarsed olid meeste ja naiste üksiksõidud, lisaks tunti paarissõitu. 

Millal? Olümpia näidisala oli suusaballett 1988. aastal Calgarys ja 1992. aastal Albertville’is. 

Täna? Eestis suusaballett levima ei hakanud ja tänaseks on see sisuliselt kadunud mujalgi maailmas. Alates 2000. aastast sel alal enam rahvusvahelisi võistlusi ei peeta.

Sööstlaskumine

Mis? Ka suusatamise F1-ks kutsutud sööstlaskumise eesmärk on saavutada otse, sirgel ja siledal nõlval mäest alla kihutades maksimaalselt suur hoog. Rahvusvahelistel võistlustel on laskumisnõlva pikkuseks kilomeeter, mille jooksul koguvad maailma tippsuusatajad üpris ulmelisi kiirusi, mille nimel kantakse aerodünaamilist varustust ja suuri, kuni 240 cm pikkuseid suuski. Ala absoluutne maailmarekord kuulub itaallasele Ivan Origonele (254, 958 km/h), Eesti rekord aga Aare Tammele (210, 896 km/h).

Millal? Sööstlaskumine oli näidisalana kavas 1992. aasta Albertville’i olümpiamängudel. 

Täna? Kuigi sööstlaskujad ei ole rohkem olümpiale pääsenud, on tegu tunnustatud spordialaga. Rahvusvahelise suusaliidu FIS egiidi all korraldatakse suuri võistlussarju, kus on kaasa löönud ka eestlasi.