Järgmisel hommikul ootas meid seiklus bussiga Olümpiasse, kus asub Rahvusvaheline Olümpiaakadeemia. Varasemalt teadsime, mis toas me seal oleme ja kohtusime enda toakaaslastega järgmiseks üheksaks päevaks. Minu toakaaslaseks sai tore neiu Hiinast. Toimus järjekordne avamine, tutvustati kõiki lektoreid, ROA dekaani, presidenti, Olümpia linnapea pidas kõne ja toimus esimene loeng. Samuti tutvusime Olümpia staadioniga, saime seal ise joosta ning ka muuseumit külastada.

Meie põhiline „ülesanne” oligi kuulata loenguid ja töögruppides kirjutada valmis ettekandeid. Kokku toimus 10 loengut üheksa päeva jooksul. Kõik teemad olid seotud kuidagi olümpiamängude, olümpiaväärtuste või spordi ja hariduse seostega. Kokku kirjutas meie töögrupp (ja kõik teised) 4 ettekannet. Meie teemadeks olid:
- What is the purpose of the Olympic Movement?
- How can the Olympic Movement incorporate people across all age groups, particularly the aging population?
- How can we encourage children to participate in physical activity
- To what extent can the IOC influence gender equality, especially in sports?

Lisaks suurele mõttetööle, arutlustele, loengutele ja grupisessioonidele oli palju rõhku pandud ka sotsialiseerumisele. Toimusid õhtud, kus kõik soovijad tutvustasid enda riike, vaatasime filme, tantsisime ja nautisime Kreekat.

Kolmas oluline osa oli muidugi spordil. Igal õhtul toimusid meeskonnamängud (jalgpall, korvpall, võrkpall, rannavõrkpall), vabal ajal sai mängida nii lauatennist kui tennist, toimusid tantsutunnid, kergejõustikuvõistlused, hommikused treeningud ja ühine osalemine Olümpiapäeva jooksul. Samuti korraldati meile ka tõrvikuga Olümpia tule toomine, mis oli tõeline elamus.

Koos avastasime Olümpia linna, käisime päikesetõusu matkal, pidasime mitmetunniseid vestluseid ja saime osaks ajaloost Olümpiaakadeemias.